NARKOOTIKUMID

Kanepitarvitamine – allakäigutrepi esimene aste.
Kanep on alkoholi järel kõige levinum narkootiline aine maailmas, mille tarbijaid arvatakse olevat sadu miljoneid. Kanepi tarbimist soodustab asjaolu, et enamus inimesi peab seda vähekahjulikuks. Uurimine aga näitab, et praktiliselt kõik süstivad narkomaanid on alustanud just kanepiproduktide tarvitamisest. Ka Eestis on kanepitarvitamine viimasel aastakümnendil saanud suureks probleemiks ning seda just noorte seas. Ka Tartu A-Kliinikus pole enam harulduseks 12-14 aastased kanepisõltlastest abiotsijad. Mõnuainena tarvitatakse tema saadusi peamiselt suitsetades , aga ka suu kaudu, pulbrina või teena ning samuti nuusktubakana.
Kanepi päritolu
India kanepit (Cannabis sativa) peetakse oopiumi kõrval maailma vanemaiks mõnuaineks. Tema kasutamise kohta on säilinud andmeid Hiinast juba 3. aastatuhandest e.m.a. Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. Napoleoni Egiptuse sõjakäigult naasvad sõdurid tõid kanepi kasutamise kombe 19. sajandi alguses Euroopasse. Ameerika kanepit on iidsetest aegadest mõnuainena tarvitatud Lõuna- ja Kesk-Ameerika kohalike elanike poolt. Kanepitaime kasvatamist on eri aegadel kas soodustatud või keelustatud. 1378 aastal keelanud emiir Sudun Seikhuni kanepi tarvitamise, käskinud hävitada kõik kanepikultuurid ja vangi p ann a kanepisööjad. Käsu eirajatel tõmmati hambad välja. Põhja Ameerikas oli kanepitaim alates 15-dast sajandist tähtis kultuurtaim. Virginias anti kanepi kasvatamise ja tootmise eest preemiat ning trahviti neid, kes seda ei teinud.
Kannabise perekond
Kanepitaim (Cannabis sativa) sisaldab umbes 60 keemiliselt erinevat toimeainet, mida kutsutakse k ann abinoidideks ja milledest ainsana omab psühhoaktiivset toimet delta-9 tetrahüdrok ann abinool (THC).
Marihuaanaks nimetatakse kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna. Levinumateks hüüdnimedeks Eestis on travka, anašaa, smail, bang, kif, plaan.
Hašiš on kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest saadud mass, mis kuivatatakse ja pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Värvus võib varieeruda helepruunist, rohekaspruuni ja mustani, on spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko.
Harvem on kasutusel hašiši õli, mida saadakse lahustades teda atsetoonis või alkoholis. Eesmärgiks on psühhoaktiivse THC kontsent reer imine. Hašiši õli võib sisaldada 20-60 protsenti THC-d. Narkootilise mõju saamiseks piisab, kui tilgutada seda 1-2 tilka suitsule.
Miks kanepit tarvitatakse
Esmakordsel kasutamisel esineb meeldiv enesetunne ja eufooria harva. Pigem põhjustab kanep alguses hoopis negatiivse reaktsiooni. Suus, kurgus ja ninas tekib kuivusetunne, inimest vaevavad õhupuudus, pisaravool, ängistus rinnus, südamepekslemine, peapööritus, rõhumistunne peas. Enamasti algab hašiši proovimine koos kogenud kaaslastega, kes on juba jõudnud eufoorilise reaktsioonini; nende õhutus, toetus ning õpetus aitavad mõjusalt kaasa kanepi edasisele tarvitamisele. Katseid jätkama õhutab ka uudishimu lõppude lõpuks ikkagi hašiši (marihuaana) efekti tunnetamiseni jõuda, mida kõik “asjatundjad” ju nii väga kiidavad.
Edasisel India kanepi valmististe tarvitamisel tekib hea enesetunne, rõõmus tuju , erutusseisund, ebatavaline heaolutunne, liikumistung, tahtmine vigurdada, laulda, tantsida, raskusi tõsta. Mõttevool kiireneb, suureneb jutukus. Fantaasia on piiritu. Lõbusus vaheldub nututujuga. Aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed paistavad moonutatutena, värvid tunduvad eredatena, helid valjuna, esemed kontrastsetena, aja kulg kiirenenuna. Mõnel inimesel võib tekkida tugev seksuaalne erutus. Kasvab võimete ja võimaluste tunne. Inimene tunneb vaimsete võimete ja loomingulisuse kasvu, tal tekib palju ideid, mis enamasti ei tundu hiljem küll nii head, kui ta alguses arvata võis. Lühiajaline erutusseisund asendub hirmu- ning võõrastustundega. Mõtlemine muutub ebaloogiliseks, saabub unenäguderikas uni. Marihuaana mõju all oleva inimesega pole võimalik asjalikult vestelda, kuna ta võib kergesti unustada mõne aja eest kuuldud lause.
Kanepisuitsetamine on sageli nagu rituaalne tegevus. Kogunetakse väiksema seltskonnaga mingisse kõrvalisse kohta ja piip või sigaret käib käest kätte. Paljudel juhtudel ei ole suitsetamise põhjusteks mitte niivõrd kaifi saamine, seda võetakse pigem kui lõõgastavat seltskondlikku tegevust.
Kanepiproduktide toime on igale inimesele individuaalne sõltudes ann use suurusest, toimeaine kontsentratsioonist, pruukimise sagedusest ja tarvitamise viisist. Olulised on katarvitaja tervis, eelnev meeleolu ja varasemad kogemused mõnuainetega. Marihuaana ja hašiši üledoseerimisel võivad tekkida tasakaalu- ja südamehäired, nälja- ja janutunne, rahutus, segasusseisund, paanika ja meelepetted.
Kanepitarvitamise toime tervisele
Vahetult peale marihuaana või hašiši pruukimist tekib südame- ja hingamistegevuse kiirenemine. Vererõhk kiireneb, silmaterad laienevad ja silmavalged punetavad. Silmalaud vajuvad alla, esineb peapööritust, koordinatsioonihäireid, suukuivamist ja kõne aeglustumist. Mitmesugused mõjud tervisele, mis võivad esineda veel 12-24 tundi pärast marihuaana manustamist teevad riskantseks autojuhtimise ja muud tööd ohtlike mehhanismidega, kus on nõutav kõrgendatud tähelepanu. Autojuhtidel tuleb ka arvestada, et marihuaana kasutamisel väheneb võime jälgida liikuvat objekti ja tunnetada auto asendit tee suhtes, hinnata distantsi, samuti on aeglustunud reaktsioon valgusele.
Pikaajaline kanepitarvitamine tekitab häireid ja haigusi organismi mitmetes elundkondades. Kanepisuits on tunduvalt ohtlikum kui tavalise sigareti suits – nimelt tekib selle põlemisel, võrreldes tavalise tubakaga, kolm korda rohkem kantserogeenset (vähkitekitavat) tõrva ja viis korda rohkem mürgist süsinikmonooksiidi. Marihuaana suitsetamine põhjustab ka bronhiiti ning astma ägenemist. Kahjustub organismi immuunsüsteem, mis alandab vastupanu mitmetele haigustele. Naistel on sagedased menstruatsioonihäired ja meestel võib tekkida impotentsus. Kanepitarvitajatel esineb tihti iseeneslikke aborte. Sagedased on loote väärarengud. Nende lapsed on oluliselt väiksema sünnikaalu ja pikkusega. Hiljuti avaldatud teadusuuringud näitavad, et kanepit kasutanud lastel ja noorukitel on hilisemas elueas mitmekordselt suurem risk haigestuda depressiooni ja skisofreeniasse. Suurte ann uste sagedasel manustamisel tekib lõpuks motiivituse sündroom, mis seisneb üldises huvipuuduses, apaatias ja passiivsuses, väsimuses, tujutuses, kontsentratsioonihäiretes, lohakuses enda eest hoolitsemisel. Kogu tegevus on suunatud tarvitatava aine hankimisele. Sageli minnakse sel etapil üle stimulaatorite tarvitamisele (amfetamiin, kokaiin, ecstasy) või hakatakse neid kasutama koos kanepiga.
Sõltuvus marihuaanast ja hašišist
Kauaaegne ja regulaarne kanepipruukimine viib sõltuvuse väljakujunemiseni sellest ainest. Hingelise ehk psüühilise sõltuvusega narkootikumi tarvitajale tundub, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. Narkootikumi puudumisel ilmuv halb enesetunne, apaatia, masendus ja hingepiin, tõukavad otsima uut enesetunde parandamist. Füüsilise sõltuvuse korral on organism kehavõõra aine omaks võtnud ja selle sisalduse alanemine kudedes kutsub esile mitmeid kehalisi häireid nagu peavalud, vaevused maos ja oksendamine, kerge erutumine, närvilisus, meeleolu alanemine ja unehäired. Sotsiaalne sõltuvus tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. ja selles sõpruskonnas kujunenud suhetest. Tekivad ühised saladused ja rahalised suhted (laenud, võlad, väljapressimised). Kujuneb ka seksuaalne sõltuvus. Pikaajalise narkootikumide tarvitamise tagajärjel ei julgeta karskena, see tähendab ilma mõnuaineta, enam kontakte luua, ei olda võimelised füüsiliseks vahekorraks või kui sinnani on siiski jõutud, ei tunta sellest naudingut. Noortel jäävad loomuliku seksuaalkäitumise kogemused saamata. Kuna eriti noortel kujuneb kanepist kiiresti sõltuvus, muutuvad nad majanduslikult sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Nad ei saa ilma mõnuaineta hakkama ning peavad pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks, et manustada järjekordset ann ust. Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks. On vale arvata, et kanepist ei jää sõltuvusse. Isegi, kui pöörduda ravile õigeaegselt, on täielik tervenemine väga raske ja aeganõudev – lihtsam ja õigem on üldse mitte proovida ja alustada.
Loobumine kanepist
Keskmine marihuaanatarvitaja jätab selle narkootikumi tarvitamise maha, kui on veendunud, et selline elulaad ja toimed ei vasta tema ootustele. Tarvitaja pole veel narkomaan või marihuaanast füüsiliselt sõltuv kui tarvitab seda mitte rohkem kui kaks korda nädalas. Kanepisõltlane aga vajab uimastit iga päev. Raskused võivad tekkida suhetes sõpradega, kes keelitavad edasi tarvitama. Esimese paari kuu jooksul pärast kanepist loobumist võivad esineda vahelduvad peavalud, unetus, rahutus või apaatsus, meeleolu alanemine ja pahurus. Arst saab neid sümptoome leevendada, aitamaks selle narkootikumi tarvitamist täielikult maha jätta. Abiks on füüsiline treening tugevate kehaliste harjutuste abil. Kehalised harjutused on samuti kasulikud ajufunktsioonide üle valitsevate naudingumehhanismide normaalse tugevuse taastamiseks.
Igasugune narkomaania on haigus, mida on kergem ära hoida kui ravida. Tuleb teha väga palju ja pidevat ennetustööd, et inimesed taipaksid, et tee kuristiku poole ei olegi teab mis pikk. Ennetustöö peab algama perekonnast, jätkuma lasteaias ja koolis. Ennetustöö peab vältima narkootiliste ainete proovimist, samuti et praegused uudishimust proovijad ei muutuks problemaatilisteks tarvitajateks ja et sõltlaste hulk ei kasvaks. Õpetustest üksi on muidugi vähe. Oluline on luua noortele piisavalt palju võimalusi vaba aja veetmiseks.